Juhtumiuuring nr 8

Intensiivne versus ekstensiivne versus köögiviljade mahepõllundus

Kesk-Atlandi regioon (Belgia)

Milline probleem leiab lahenduse?
Intensiivne köögiviljakasvatus Belgias koos intensiivse põlluharimise, vähese külvikorra ja ühekülgse väetamisega avaldab mullakvaliteedile negatiivset mõju. See võib osutuda ka soodsaks keskkonnaks kahjuritele ja haigustele ning halvendada saagikust ja kultuuri kvaliteeti.
Hetkeseis
Belgias toimub 45% köögiviljapõldudel intensiivtootmine. Ülejäänut kasvatatakse külvikorras põllukultuuridega (ekstensiivne põllumajandus). Tootjad keskenduvad peamiselt kultuuride saagikusele, vahel mullakvaliteedi arvelt.
Eesmärk
Eesmärk on testida ekstensiivse ja mahepõllunduse mõju mullale, võrreldes intensiivse põllundusega. Milline on mõju mullaviljakusele ja mulla patogeenidele, kui võtta kasutusele teine viljelussüsteem.
Ettepanekud majandamiseks
Jagame intensiivse köögiviljakasvatuse katsepõllu kolmeks maatükiks. Ühel maatükil jätkame intensiivpõllundust, teistel maatükkidel võrdleme ekstensiivset ja mahepõllundust. Katsepõld asub katsejaama territooriumil, aga me kontrollime ka tootjaid, kes lülituvad ümber erinevale süsteemile. Uuritakse erinevaid viljelusmeetodeid, vähendatud maaharimist, komposti ja haljasväetise kasutamist.
Juhtumiuuringu edasine käik seoses hetkeseisuga
Nende uuringute abil loodame näidata ekstensiivse ja mahepõllunduse pikaajalist positiivset mõju võrreldes intensiivse põllumajandusega. Tootjad peavad olema veendunud seda tüüpi põllunduse positiivses mõjus nende mullale ja taimedele, ehkki nad ei pruugi tulemusi näiteks saagi näol silmapilk näha. Eesmärk on veenda neid, et puhtasse mulda investeerimine annab lõpuks tulemuseks parema taimesaagi.

Faculty of Sciences
Polithecnic Building
32004 Ourense (Spain)

© SoildiverAgro 2024