Mulla kaudu levivate fütopatogeensete seente biotõrje seenesööjate mullaorganismide kogukondade abil tavapärastes nisukasvatussüsteemides
Mandri (Saksamaa)
Seenhaiguste esinemise vähendamiseks kasutatakse praegu suures koguses väliseid sisendeid, peamiselt fungitsiide, mis võivad sattuda mulda või põhjaveesse või koguneda toiduahelasse. Lisaks viivad need seenpatogeenide fungitsiidiresistentsuse tekkimiseni, mistõttu ilmnevad pidevalt uued patotüübid, mida on veelgi raskem tõrjuda. Pikemas perspektiivis on jätkusuutliku põllumajandustootmise tagamiseks vajalik vähendada fungitsiidide kasutamist ja kohandada viljelussüsteeme. Teadusuuringute hetkeseis
Mandri-Euroopa piirkonna nisukasvatuses suurenev mullas levivate taimede patogeensete seente, näiteks Fusariumi, surve kujutab põllumajandusele suurt väljakutset. Fusariumi nakatumine põhjustab saagitaseme langust ja – mükotoksiinide tekke tõttu – ka saagi kvaliteedi halvenemist. Eriti soosivad selliste seenhaiguste püsimist ja levikut kliimamuutustest tingitud temperatuuri tõus, tihedalt kasvavad taimikud ja lühikesed külvikorrad. Pikemas perspektiivis võib oodata negatiivseid mõjusid mulla tervisele, näiteks mükotoksiinide leostumise kaudu. Seenhaiguste esinemise vähendamiseks kasutatakse praegu suurtes kogustes väliseid sisendeid (peamiselt fungitsiide).
Eesmärk
Selle juhtumiuuringu eesmärk on tuvastada majandamispraktikad, mis soodustavad fungivoorse mullafauna kogukondi seente patogeenide antagonistidena tavapärases nisukasvatuses, vähendades samal ajal fungitsiidide kasutamise määra. Sel viisil tuleb vähendada sisendite hulka ja edendada mulla loomulikke iseregulatsioonimehhanisme.
Pakutavad praktikad
Hinnatakse biostimulandi ja taimeadjuvandi tõhusust, kumbki koos lisandiga, mulla iseregulatsiooniprotsesside tugevdamisel ja seeläbi seente patogeenide (Fusarium) tõrjumisel tavapärastes nisukasvatussüsteemides.
Juhtumiuuringu areng seoses teadusuuringute hetkeseisuga
Juhtumiuuring aitab täita teadmiste lünki fungitsiidide vähendamise mõjude kohta taimede parameetritele ja mulla bioloogilisele mitmekesisusele tavapärases nisukasvatuses. See pakub väärtuslikke uusi teadmisi selle kohta, mil määral on biostimulandid ja taimeadjuvandid sobivad vahendid mulla loomuliku bioregulatsiooni soodustamiseks ning fungitsiidide vähendamise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks.
