Mulla elurikkuse kasutamine mulla kaudu levivate haiguste/kahjurite vähendamiseks ja toitainete kättesaadavuse suurendamiseks kartulil, mida kasvatatakse mono- ja segakultuuris ning külvikorras
Lõuna-Vahemere regioon (Hispaania)
Selle piirkonna köögiviljakasvatust ohustab peamiselt toitainete vähene kättesaadavus mulla pH > 8 tõttu, mis nõuab pidevat välissisendite lisamist ja suurt veekasutust, ja kartuli-kiduussi esinemus. Kõige selle tõttu on tootmiskulu kõrge.
Hetkeseis
Kartuli- ja köögiviljakasvatus selles piirkonnas eeldab väga intensiivset välissisendite kasutamist, et tõsta mulla viljakust (mineraalväetised ja sõnnik), vähendada haiguste/kahjurite esinemust (pestitsiidid) ja tõsta saagikust (kastmisvesi). Tavaline on segakultuurid ja külvikord, aga see pole optimeeritud mullaorganismide arengu maksimeerimiseks.
Eesmärk
Juhtumiuuringu eesmärk on suurendada toitainete kättesaadavust mullast ja mulla veesidumisvõimet ning vähendada mulla kaudu levivate haiguste/kahjurite esinemust, et vähendada tootmiskulu.
Kavatseme uurida optimaalset segaviljelust ja külvikorda, selleks et suurendada mullaviljakust ja elurikkust ning vähendada mulla kaudu levivate haiguste/kahjurite esinemust, integreeritud kahjuritõrjet ja bioloogiliste toiteelementide lisamist, mis muudavad toitained taimedele kättesaadavaks (taimekasvu soodustavad bakterid (PGPB)).
Juhtumiuuringu edasine käik seoses hetkeseisuga
Leida mulla elurikkuse majandamiseks sobiv külvikord/segaviljelus, mida ei ole seni kasutatud. PGPB määramine mulla elurikkusele, kuna nende tõhusus saagikuse suurendamisel on tõendatud, aga seni on veel vähe andmeid nende mõjust kohalikele mikroobikooslustele ja muutumisele aja jooksul. Võib-olla suurendaks taimevalik ja orgaanilise aine lisamine kohaliku mulla elurikkust ilma bakterikultuuride lisamiseta.
