Juhtumiuuring nr 10 - SoildiverAgro

Mulla kaudu levivate fütopatogeenide bioloogiline tõrje fungivoorse mullafauna kooslustega kartuli ja porgandi kasvatamise

Milline probleem leiab lahenduse?: Niiskes mullas on taimedel risk nakatuda näiteks Fusarium spp. ja Rhizoctonia spp. mikroseentega, mis ohustavad näiteks juurvilja (siin: kartuli ja porgandi) kvaliteeti ja kvantiteeti. Sellise olukorra tõttu kasutavad tootjad üha suuremaid sisendikoguseid, mis nõrgestab agroökosüsteemi vastupanuvõimet ja vähendab mulla elurikkust.
Hetkeseis: Põllumajandustootjate välissisendid, millega nad võitlevad fusariooside vastu, on rohke pestitsiididega töötlemine (tavapõllundus) ja väga intensiivne mullaharimine (tava- ja mahepõllundus), mis vähendab mulla funktsionaalset elurikkust. Näiteks mais ja juunis pritsitakse kartulikultuuri fungitsiididega keskmiselt kord nädalas, mis moodustab kuni 90% kogu pestitsiidikogusest, millega seda kultuuri töödeldakse. Tootjatel soovitatakse külvikorras kartuli ja porgandi kasvatamisel vastavalt viis ja kuus aastat vahet pidada. Majanduslikel põhjustel kahaneb see periood kolmele aastale. Lühemas perspektiivis võidavad tootjad rohkem porgandi ja kartuli kõrgest hinnast. Pikemas perspektiivis ohustab see mullatingmusi.

Eesmärk: Juhtumiuuringu eesmärk on a) hinnata fungivoorse mullafauna koosluste biotõrje võimalust ja b) propageerida fungivoorse mullafauna kooslusi kartuli ja porgandi kasvatamisel.
Ettepanekud majandamiseks: Selle eesmärk on teha kindlaks majandamismeetodid, mis kaitseksid ja arendaksid fungivoorseid mullafauna kooslusi tava- ja mahepõllunduses. Testitavad majandamismeetodid otsustatakse koos tootjatega, kaasa arvatud muutused mullaharimises ja pestitsiidide kasutamine.
Juhtumiuuringu edasine käik seoses hetkeseisuga: Välissisendite vähendamine ja maaviljeluse muutmine tugevdaks mulla eriomaseid eneseregulatsiooniprotsesse. Sünergiline suhe tootjate majandamise (ülalt alla juhtimine) ja mullafaunateenuste vahel (alt üles juhtimine) seenhaiguste tõrjeks a) kaitseb mulda, b) suurendab süsteemi vastupidavust põllumaal, c) vähendab majandamiskulusid ja d) muudab juurvilja majanduslikult konkurentsivõimelisemaks, parandades toote kvaliteeti ja vältides saagikuse langust.