Juhtumiuuring nr 12 - SoildiverAgro

Fütopatogeensete seente tõrje otsese identifitseerimise ja pestitsiidide mõju abil mullaloomastiku kooslustele mahe- ja tavakartuli kasvatamisel

Milline probleem leiab lahenduse?: Integreeritud kahjuritõrje rakendamiseks tuleb haigusetekitajad, kaasa arvatud õhu ja mulla kaudu levivad fütopatogeensed seened kiirelt ja täpselt kindlaks teha. Kindlad dokumendid osutavad, et paljud fütopatogeensed seened, näiteks Puccinia spp., Botrytis spp., Fusarium spp., Phytium spp. jne võivad levida kaugele, kui eosed kanduvad laiali tuulega ja põhjustavad nakkuskoldeid algallika asukohast kaugel ning jäävad ka mullas elujõuliseks mitmeks kasvuhooajaks. Integreeritud haigusetõrje koos vähendatud pestitsiidikasutusega peaks toetuma fütopatogeensete seente järelevalvele teatud kindlas regioonis.
Hetkeseis: Selleks et tegelda seenkahjurite esinemisega, kasutatakse rohkesti pestitsiide (tavapõllundus, otseharimine) ja intensiivset mullaharimist (tava- ja mahepõllundus), mis vähendavad mulla funktsionaalset elurikkust. Tootjatel soovitatakse järgida külvikorra põhimõtet haljasväetistaimede ja teraviljaga. Kartuli järel külvatakse haljasväetistaimed, seejärel saastuvad teraviljakultuurid mükotoksiinidega. Otseharimise korral moodustub mullapinnale kõdukiht, kuhu kogunevad pestitsiidid, mis eralduvad sealt mulda. Majanduslikel põhjustel on külvikorra intervall 2-3 aastat. Pikemas perspektiivis ähvardab see mullatingimusi ja hävitab mulla elurikkuse.

Eesmärk: Juhtumiuuringu eesmärk on a) hinnata õhu kaudu lenduvate eoste hulka ja tüüpi, b) jälgida nii mahe- kui ka tavapõllundust, et varustada piirkonna tootjaid konkreetsete andmetega, et reguleerida pestitsiidide kasutust (sagedus, kogused, tüübid), millel on mõju mullafauna kooslustele kartuli ja teravilja viljavahelduses, c) selgitada välja pestitsiidide ladestumisaste otseharitavatel põldudel ja nende mõju mullafaunale.
Ettepanekud majandamiseks: Eesmärk on kehtestada seiresüsteemi abil täpsemad maaviljelusvõtted integreeritud pestitsiidide kasutamisel ja edendada laiemas mõttes mullafaunat tava- ja mahepõllunduses. Maaviljelusvõtteid tuleb katsetada koostöös põllumajandustootjatega, samuti muudatusi mulla majandamisel ja pestitsiidide kasutamisel.
Juhtumiuuringu edasine käik seoses hetkeseisuga: Otsused kahjuritõrje strateegia kohta peavad toetuma täpsele infole, mis on kogutud fütopatogeensete seeneliikide kohta (kaasa arvatud invasiivsete seeneliikide kohta), mis keskkonnas esinevad. Käesoleva uuringu meetmed aitavad välissisendeid vähendada säästva põllumajanduse ja mullafaunateenuste tuntava parendamise kaudu taimede kahjurseeni tõrjudes. Kõige selle tulemusel muutuvad agroökosüsteemid vastupidavamaks ja nende majandamine muutub vähem kulukaks; mulla suurema elurikkuse korral välditakse saagi vähenemist ja saadakse terved põllukultuurid.