Juhtumiuuring nr 7

Haljasväetiskultuuride segud: soodustavad kartulikultuuri mulla elurikkust?

Kesk-Atlandi regioon (Belgia)

Milline probleem leiab lahenduse?
Mahetootjad sõltuvad suurel määral aktiivsest ja mitmekesisest mullabioloogiast, et nende süsteem toimiks. Mullabioloogia peab suutma töötada ümber erinevat tüüpi orgaanilist ainet, selleks et tekitada põllukultuuridele piisavalt ja õigeaegselt toitaineid. Mulla kaudu levivaid haigusi tuleb piirata neid mullas alla surudes. Mitmesuguste haljasväetiskultuuride segude kasutamine võib aidata kaasa, et tõsta mullabioloogia järgmisele tasemele.
Hetkeseis
Tihtipeale soovitavad nõustajad mahetootjatel külvata mitmesuguseid haljasväetiskultuure, et matkida mulla elurikkust. Aga sääraste haljasväetissegude tegeliku mõju kohta mulla elurikkusele ei oli kuigi palju teada, ei lühemas ega pikemas perspektiivis. Ka palju teisi küsimusi jääb vastuseta: kui palju liike peaks haljasväetissegu sisaldama, et selle mõju mulla elurikkusele ja selle ökosüsteemiteenustele oleks optimaalne? Millised liigid on koos parimad? Mida kasutada pärast kartulit?
Eesmärk
Eesmärk on testida erinevate haljasväetissegude võimalikku positiivset mõju mulla bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemiteenustele. Seda jälge pidi saavad põllumajandustootjad parandada oma haljasväetissegude koostist.
Ettepanekud majandamiseks
Monokultuurseid haljasväetisi võrreldakse kaheliigiliste segudega ja paljuliigiliste segudega, et näha nende mõju mulla elurikkusele, umbrohu allasurumisele, lämmastiku mineralisatsioonile, orgaanilise süsiniku määra suurenemisele ja järgneva kultuuri saagikusele. Sooviksime korraldada paralleelse katse mitmes farmis.
Juhtumiuuringu edasine käik seoses hetkeseisuga
Parem arusaamine erinevate haljasväetiskultuuride segude mõjust mullabioloogiale ja ökosüsteemiteenustele koos suuremate teadmistega, kuidas täiustada haljasväetiskultuuride segusid.

Faculty of Sciences
Polithecnic Building
32004 Ourense (Spain)

© SoildiverAgro 2024