Juhtumiuuring nr 9

Erineva päritoluga haljasväetise katsetamine nisu kasvatamisel

Kesk-Atlandi regioon (Belgia)

Milline probleem leiab lahenduse?
Tavapõllumajandus sõltub suurtest väetisekogustest, sest see häirib negatiivselt mulle võimet kasvatada põllukultuure: toitained leostuvad mullast, mulla orgaaniline aine väheneb ja mullastruktuur halveneb.
Hetkeseis
Mahepõllundus kasutab peamiselt kompostitud või mittekompostitud haljasväetist, selleks et suurendada süsiniku hulka ja parandada mullastruktuuri. Aga käärinud orgaanilistel jäätmetel on ka teisi eeliseid: suurem mikroobide mitmekesisus ja aktiivsus, et toota looduslikke antibiootikume, asendamatuid vitamiine ja fütohormoone; mullakvaliteet paraneb veelgi ning see muutub vastupidavamaks, et vähendada kahjurite ja haiguste mõju.
Eesmärgid
Eesmärk on testida erinevaid orgaanilise väetise allikaid, et suurendada orgaanilise aine sisaldust mullas ja parandada mullastruktuuri ning taimetervist ja –arengut. Iseäranis testitakse kohapeal toodetud komposti ja kääritatud orgaanilisi jäätmed.
Ettepanekud majandamiseks
Jagame mahepõllunduse välikatse erinevateks osadeks. Iga osa saab erineva päritoluga haljasväetist. Iseäranis testitakse farmis või selle lähikonnas toodetud komposti ja kääritatud orgaanilisi jäätmeid.
Juhtumiuuringu edasine käik seoses hetkeseisuga
Loodame selle katsega näidata, et erineva päritoluga haljasväetis eksisteerib tavapõllumajanduse toitainete välissisendi võrdväärse alternatiivina. Samuti tahame näidata kääritatud orgaaniliste jäätmete mõju mullastruktuurile, orgaanilise aine hulgale ja paranenud taimetervisele.

Faculty of Sciences
Polithecnic Building
32004 Ourense (Spain)

© SoildiverAgro 2024