Loodetav mõju
Avardada agromajanduslike teadmiste aluseid elurikkuse ja põllumajandustoodangu seoste ja dünaamika kohta.
Elurikkuse hindamine üheksas Euroopa pedoklimaatilises regioonis võimaldaks paremini mõista kliima, mullaomaduste ja põllukultuuride süsteemi. Lisaks võimaldaks erineva viljelusmeetodiga muldade elurikkuse geneetiline ja funktsionaalne analüüs teha kindlaks mullaorganismide olemasolu ja leviku seose taimetervisega erinevates piirkondades.
Pakkuda parimaid töövõtteid, mis põhinevad maaharimissüsteemil (nii tava- kui ka mahepõllundus) ja ühendavad toetust elurikkusele väärtusloomega.
SoildiverAgro üks põhilisi eesmärke on töötada välja põllukultuuride majandamise juhend, mis soodustaks elurikkust, säilitaks või parandaks kultuuride saagikust ja kvaliteeti ning vähendaks samal ajal kulusid. Selle saavutamiseks on vajalik viieteistkümnel juhtumiuuringul põhinev geneetilise mitmekesisuse ja sotsiaalmajanduslike aspektide süvaanalüüs. Põllukultuuride majandamise juhend käsitleks neid kogemusi, mis soodustavad elurikkust ja on ühiskonnale tulusad.
Töötada välja meetodid ja instrumendid, selleks et hinnata, uurida ja jälgida erinevaid elurikkuse astmeid (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemne), samuti agrobioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste omavahelisi seoseid.
Mullafauna mitmekesisuse analüüsimiseks töötatakse välja kolm uut meetodit, instrumendid, mis võimaldaksid hinnata ja kontrollida elurikkust mullas. Need meetodid aitaksid otsida seoseid mitmekesisuse ning taimede tervise, saagikuse, kvaliteedi ja väärtuse, sisendite vähendamise, mullaviljakuse, saaste vähenemise, põllumajanduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste ja süsiniku sidumise vahel.
Määratleda elurikkuse tegevuseesmärgid põllult piirkondlikule tasandile
Kui elurikkus ja mullatingimused, viljelusmeetodid, kliimatingimused ja kasumlikkus on analüüsitud, määratletakse elurikkuse tegevuseesmärgid (funktsionaalrühmad, tihedus, tegevus, funktsionaalsete või taksonoomiliste rühmade / liikide rikkus ja ühtlikkus ning kasulike organismide või patogeenide rohkus).
Kuna pestitsiidide toksilisus kahjustab eelkõige mullafaunat, loodame kasulikku mõju vihmaussidele ja seega ka taimekasvule. Mitmekesisema külvikorra, segaviljeluse ja vahekultuuride juurutamine aitab kaasa mulla elurikkuse suurendamisele ja sama loodetakse orgaanilistest ja tööstuslikest kõrvalsaadustest põllukultuuride kasvatamisel.
Pakkuda strateegiaid ja instrumente elurikkusele suunatud mullaharimiseks.
Töötatakse välja uued maaviljelusmeetodid, et lahendada praeguseid majanduslikke, põllumajanduslikke ja keskkonnaprobleeme ning agromajanduslikke kitsaskohti. Need meetodid rajaneksid taimede ja organismide vastastikusel toimel ja igale pedoklimaatilisele regioonile omase fauna kasutamisel. Pakutavate praktiliste meetmete kasutamine vähendaks mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamist. Nende kahe sisendi vähendamisega loodame suurendada mulla elurikkust, kuna neil on mullaorganismidele harilikult kahjulik mõju.
Kuna pestitsiidide toksilisus kahjustab eelkõige mullafaunat, loodame kasulikku mõju vihmaussidele ja seega ka taimekasvule. Mitmekesisema külvikorra, segaviljeluse ja vahekultuuride juurutamine aitab kaasa mulla elurikkuse suurendamisele ja sama loodetakse orgaanilistest ja tööstuslikest kõrvalsaadustest põllukultuuride kasvatamisel.
Vähendada taimekasvatuses välissisendite sõltuvusest tõhusa taime-mulla koostoime abil ja mullaorganisme kasutades.
Taimede ja organismide vaheline sünergia aitab vähendada väetiste, pestitsiidide ja kütuse kasutamist. See tähendab impordi kahanemist, keskkonnatervise paranemist, mulla mikro- ja makrotasandi elurikkuse suurendamist ja põllukultuuride tootmiskulude vähenemist. Näiteks mükoriisa kasutamine aitab kaitsta taimi kahjurite ja haiguste eest ning parandab nende fosfori omastamist, aidates niiviisi kaasa mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutuse vähendamisele. Parema külvikorra, segaviljeluse ja vahekultuuride, näiteks liblikõieliste, püüniskultuuride ja toitaineid siduvate taimede juurutamine vähendab samuti mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamist. Lisaks minimeeriks kahjurite hoiatussüsteemide väljaarendamine pestitsiidide ja masinate kasutamist, mis aitaks kaasa ka pestitsiidide ja kütuse vähemale kulule.
Täiendav mõju
SoildiverAgro pakutavad soovitused on kasulikud mullakaitse ja mulla elurikkuse parandamise lõimimiseks Euroopa Liidu üldsuundadega, nagu näiteks ühine põllumajanduspoliitika (CAP), maaelu arendamise programmid, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia, mullakaitse teemastrateegia, väetiseregulatsioonid, Euroopa Liidu biomajanduse strateegia jne.
Projekti käigus avarduvad teadmised mulla elurikkuse seisundist Euroopa Liidus ja töötatakse välja uued meetodid mulla elurikkuse hindamiseks ja uued maaviljelusvõtted põllumajandusprobleemide vähendamiseks. Need võtted edastatakse lõppkasutajatele vahetult kutsealaste kogukondade kaudu, mis tagab info kiire liikumise põllumajandussektorisse. Infot saagikuse parandamise ja taimekasvatuse korraldamise kohta levitatakse ka brošüüride, teabelehtede, uurimisaruannete ja uurimistööde näol, mis avaldatakse rahvusvahelistes eelretsenseeritud teadusajakirjades.
Uute toodete loomine ja praktiline kasutus soosib väikesi ja keskmisi ettevõtteid, mis on seotud SoildiverAgroga, kuna põllumajandustootjad saavad uusi novaatorlikke tooteid, süsteeme ja töövõtteid, et suurendada maa tootlikkust, parandada toodete kvaliteeti ja vähendada põllumajandussisenditega seotud kulusid. Tänu sellele muutub põllumajandussektor stabiilsemaks ja tugevamaks, eriti kui SoildiverAgro tulemused lõimitakse Euroopa Liidu poliitikameetmetesse.
Kliimamuutustest tingitud elurikkuse vähenemist saab peatada ainult märkimisväärsete muudatustega poliitikas ja praktikas. Meetodid, mida SoildiverAgroga välja töötatakse ja uuritakse, on mõeldud selleks, et vähendada mulla saastatust ja suurendada süsiniku akumuleerumist mulda ning vähendada kasvuhoonegaaside heiteid ja pestitsiidide, väetiste, kütuse jne kasutamist.
